EESTI RAAMAT 500
Ajalooosakond:
Näitus “VANAD EESTI RAAMATUD, AJAKIRJAD”(19-20 saj.) 30.01-01.12
Stend “NATUKE EESTI RAAMATU AJALOOST”
Lugemissaal:
Näitus “LÄBI AEGADE EESTI RAAMATUD” 30.01-01.12
Eestikeelne kirjanduse osakond:
Näitus “EESTI KIRJANIKE RAAMATUTE TOP-10” 30.01-01.12
Väliskirjanduse osakond:(vene keeles)
Raamatute väljapanek “KIRJANIKU SÜNNIPÄEV – A.H.TAMMSAARE” 30.01-07.02
Viktoriin: “EESTI KIRJANIKUD” 30.01
LASTE KIRJANDUSE OSAKOND
- Raamatute väljapanek„Lapsepõlve lemmikud tegelased läbi aastate Edgar Valteri kujunduses“ 30.01-07.02
- Ettelugemise tund kl 15.00-16.00. Loeme Edgar Valteri muinasjuttu „Kassike ja kakuke“30.01.2025
- Edgar Valteri joonistatud tegelaste värvimine Eno Raua „Sipsik“ raamatust 30.01
- Infosein “Eesti lastekirjanduse ajalugu” (piltidega) 30.01-01.12
1525 ESIMENE TEADAOLEV EESTIKEELNE RAAMAT
trükiti Saksamaal;
See oli luterlik raamat, oletatavasti ühes köites ilmus sama tekst eesti, läti ja veel ühes Liivimaal kasutatud keeles;
Lübecki toomdekaani päevikust on teada, et kogu tiraaž arestiti, kontrolliti ja 24. novembril 1525 tõenäoliselt hävitati.
VANIM OSALISELT SÄILINUD EESTIKEELNE RAAMAT, WANRADTI-KOELLI KATEKISMUS
trükiti Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas 1535. aastal 1500 eksemplaris;
varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, tõenäoliselt kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismustest;
raamatus on säilinud 11 katkendlikku lehte, sealhulgas lõpulehekülg, mis sisaldab andmeid trükkija, trükkimise koha ja aja kohta;
autorlus tehti kindlaks Tallinna rae kohtuotsuste raamatu sissekande põhjal 17. juulist 1537: katekismuse koostaja oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja magister Simon Wanradt, tõlkija Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Johann Koell;
säilinud lehed avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Hellmuth Weiss 1929. aastal ühe koguteose kaane täitematerjali hulgast. Raamat oli köidetud arvatavasti 1540. aastail Tallinnas;
säilinud lehed avaldati taas 1930. aastal H. Weissi ja P. Johanseni poolt; see oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele;
säilinud fragmendid sisaldavad katkeid teisest ja kolmandast usutunnistusest, meieisapalvest ja teisest palvetest ning sakramentidest;
raamatu lõpus leidub lühike alamsakeelne eesti murrete kirjeldus: eesti keelt kõneldavat piirkonniti – näiteks Tallinnas, Tartus, Narvas või Viljandis – erinevalt.
*www.raamatuaasta.ee 2000-2001